KV.EE: VAHE KORTERITE PAKKUMISHINDADE JA TEHINGUHINDADE VAHEL KÄRISEB LAIEMAKS
Nõrk elamispindade nõudlus hoiab kinnisvaraostjad tehingute turult eemal. Vähene ostjate arv tekitab olukorra, kus hinnakäärid korterite pakkumishindade ja tehinguhindade vahel venivad laiemaks. Teisisõnu saavad tänased korteriostjad hinna osas rohkem kaubelda, analüüsis elamispindade turu arenguid kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.
„Vinduma jäänud majanduslangus, kõrgel püsiv intressimäär ja madal tarbijakindlus on koduostjate jõu ja julguse ära võtnud. Tehingute arv elamispindade turul on näitamas vähenemise trendi ja see survestab hindu,“ tõi Tarvo Teslon välja olulised korteriturgu mõjutavad majandustegurid.
Kinnisvaraturgu mittesoosivale keskkonnale vaatamata on elamispindade keskmine pakkumiste hind hiilinud vaikselt ülespoole. 12.2023 kinnisvaraportaalis KV.EE pakkumisel olevate Tallinna korterite keskmine hind oli 3579 €/m² ehk aastatagusest 3% rohkem.
„Vahe portaalis KV.EE olevate korterite müügipakkumiste ja maa-ameti tehinguhindade vahel püsis kuni 2020. aastani eurodes mõõdetuna üsna paigal. Alates 2021. aastast on pakkumis- ja tehinguhindade vahe jätkuva trendina laienenud. Osalt näitab see, et pakkumisel on kallimad korterid, kuid tehinguid tehakse odavamatega. Teisalt saame pakkumis- ja tehinguhindade laienevast vahest vihje, et hinnakauplemise ruum on suurenenud,“ analüüsis Tarvo Teslon trendide põhjuseid.
Avaram keskmine kauplemisruum ei tähenda siiski, et iga korteri hinna saab allapoole tingida.
„Kinnisvaramüüjad ja -maaklerid kasutavad erinevaid müügistrateegiaid. Üks paneb korteri müüki kõrge hinnaga ja on meelsasti valmis hinnaläbirääkimisi pidama. Teine müüb korterit turuväärtuse lähedase hinnaga ja sellisel juhul ei pruugi hinnas tingimiseks ruumi olla. Samuti erineb kinnisvaramüüjate vajadus tehingu toimumise kiiruse osas,“ juhtis Tarvo Teslon tähelepanu detailidele.
Muutunud majanduskeskkond tähendab, et kinnisvaramüüjad peavad varasemaga võrreldes võtma kasutusele uued ehk hästi unustatud vanad meetodid.
„Turuosalised ootavad valdavalt, et 2024. a jooksul tulevad elamispindade hinnad allapoole või jäävad paigale. See tähendab, et täna ei tööta varasemalt hästi toiminud müügistrateegia panna korter müüki kalli hinnaga ja oodata, mil turu hinnatase järele jõuab. Elamispinda müües tasub läbi mõelda, kui kiiresti on vaja tehinguni jõuda. Müügihind peaks olema turuväärtusest mitte oluliselt erinev ja suhestuma sellesse, kui kiire tehinguni jõudmisega on. Ühtegi pakkujat ei tasu minema saata. Kinnisvaramüüjatel tasub ostjate hinnapakkumised vähemalt ära kuulata isegi, kui hinna allapoole laskmise plaani ei ole, et aru saada ostjate meelsusest,“ andis Tarvo Teslon soovitused kinnisvaramüüjatele.
KV.EE: VAHE KORTERITE PAKKUMISHINDADE JA TEHINGUHINDADE VAHEL KÄRISEB LAIEMAKS
Nõrk elamispindade nõudlus hoiab kinnisvaraostjad tehingute turult eemal. Vähene ostjate arv tekitab olukorra, kus hinnakäärid korterite pakkumishindade ja tehinguhindade vahel venivad laiemaks. Teisisõnu saavad tänased korteriostjad hinna osas rohkem kaubelda, analüüsis elamispindade turu arenguid kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.
„Vinduma jäänud majanduslangus, kõrgel püsiv intressimäär ja madal tarbijakindlus on koduostjate jõu ja julguse ära võtnud. Tehingute arv elamispindade turul on näitamas vähenemise trendi ja see survestab hindu,“ tõi Tarvo Teslon välja olulised korteriturgu mõjutavad majandustegurid.
Kinnisvaraturgu mittesoosivale keskkonnale vaatamata on elamispindade keskmine pakkumiste hind hiilinud vaikselt ülespoole. 12.2023 kinnisvaraportaalis KV.EE pakkumisel olevate Tallinna korterite keskmine hind oli 3579 €/m² ehk aastatagusest 3% rohkem.
„Vahe portaalis KV.EE olevate korterite müügipakkumiste ja maa-ameti tehinguhindade vahel püsis kuni 2020. aastani eurodes mõõdetuna üsna paigal. Alates 2021. aastast on pakkumis- ja tehinguhindade vahe jätkuva trendina laienenud. Osalt näitab see, et pakkumisel on kallimad korterid, kuid tehinguid tehakse odavamatega. Teisalt saame pakkumis- ja tehinguhindade laienevast vahest vihje, et hinnakauplemise ruum on suurenenud,“ analüüsis Tarvo Teslon trendide põhjuseid.
Avaram keskmine kauplemisruum ei tähenda siiski, et iga korteri hinna saab allapoole tingida.
„Kinnisvaramüüjad ja -maaklerid kasutavad erinevaid müügistrateegiaid. Üks paneb korteri müüki kõrge hinnaga ja on meelsasti valmis hinnaläbirääkimisi pidama. Teine müüb korterit turuväärtuse lähedase hinnaga ja sellisel juhul ei pruugi hinnas tingimiseks ruumi olla. Samuti erineb kinnisvaramüüjate vajadus tehingu toimumise kiiruse osas,“ juhtis Tarvo Teslon tähelepanu detailidele.
Muutunud majanduskeskkond tähendab, et kinnisvaramüüjad peavad varasemaga võrreldes võtma kasutusele uued ehk hästi unustatud vanad meetodid.
„Turuosalised ootavad valdavalt, et 2024. a jooksul tulevad elamispindade hinnad allapoole või jäävad paigale. See tähendab, et täna ei tööta varasemalt hästi toiminud müügistrateegia panna korter müüki kalli hinnaga ja oodata, mil turu hinnatase järele jõuab. Elamispinda müües tasub läbi mõelda, kui kiiresti on vaja tehinguni jõuda. Müügihind peaks olema turuväärtusest mitte oluliselt erinev ja suhestuma sellesse, kui kiire tehinguni jõudmisega on. Ühtegi pakkujat ei tasu minema saata. Kinnisvaramüüjatel tasub ostjate hinnapakkumised vähemalt ära kuulata isegi, kui hinna allapoole laskmise plaani ei ole, et aru saada ostjate meelsusest,“ andis Tarvo Teslon soovitused kinnisvaramüüjatele.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE